"Vaba(n)dust!"

Lavastust "Vaba(n)dust!" võib pidada füüsiliseks teatriks.

VABADUS – liikumine, mäng, mõtlemine, tants, olemine, meie. Meie otsimas VABADUST.

Kui aga oma VABADUSE saavutamiseks piiratakse kellegi teise oma, oleks äkki vaja vabandada?

************

„Vabadust! Vabadust! Vabadust!“ nõuab teismeline valjuhäälselt. Vabadust otsustada, liikuda, mõelda, suhelda, käia, kohtuda, ärgata…..

„Vabandust…!“ mõtleb teismeline, kui tekib arusaam, et sellega on ehk mingid piirid ületatud.

*************

Liikumine muusika saatel on vabastav.

Vabadus on see, kui sa ärkad öösel üles, vaatad kella ning avastad, et saad veel mitu tundi magada.

Lemmikjäätis ühes ja lemmikraamat teises käes, siis tunnengi ennast vabalt.

Mind piirab aeg.

Ma tunnen end vabana, kui mind ümbritsevad inimesed, kellest ma hoolin ja kes minust hoolivad.

Vabadus on see, kui hingan muusikaga samas rütmis või saan oma mõtted filmi valada.

Mind piiravad mu ettekujutluste realistlikud vormid.

Vabadust tunnen siis, kui ma seda küsimust ei pea esitama, et aru saada, kas olen vaba või ei.

Vabadus ei ole hirm, mis sind tagasi hoiab.

Vabadus on midagi sellist, kui tunnen ennast rõõmsalt. Näiteks jõusaalis või näiteringis.

Mina tunnen vabalt kui saan olla oma parima sõbrannaga.

Kui ma ei pea päris eluga tegelema, vaid saan uskuda, mis mu peas toimub, siis see ongi vabadus.

********************

Lavastus on sündinud meie enda lugudest, prooviperioodis katsetatust, kuidas anda lugusid kehakeeles edasi, lood vormusid liikumiseks. Loomisprotsessi lõpuks jõudsime tõdemusele, et maksimaalse vabaduse saavutamiseks seame ise endale piire nii liikumises kui mõtlemises, et selle sees end vabana tunda. Ja et vabandamine tehtu pärast ei ole tegelikult keeruline.

Vaata proovisaali

Vaata "Ülejääke"

Juhendajad: Mihkel Ernits ja Külli Täht

2014/2015